1žĢ'Cˆ••–—˜™ Tanel Rôigas. Copyright EôTK kirjastus 1992./Sissejuhatus sarjale Maa Föderatsioonist - ulme vist./ Lühikokkuvôte Maa Föderatsiooni ajaloost: väljavôte abimaterjalidest keskastme kooli lôpetajatele ajaloo kursuse kordamiseks, ära toodud ilma illustreeriva visuaalse taustata. Maa Föderatsiooni esialgseks lähtekohaks oli üks planeet, mille järgi meie riik on ka nime saanud. Tundub muidugi veider, et kogu inimkond asus kunagi ühel planeedil/.../ 21. sajandit loetakse Maa Föderatsiooni alguseks. Kui senini piirdusid inimeste kosmoseretked vaid reisidega ühe planeedisüsteemi piires, tähistas hüperruumitehnoloogia leiutamine gigantset väljamurret ja avas uued perspektiivid inimkonna ees. Maa ühiskond oli selleks ajaks juba kaotanud paljuski oma edasiviiva jôu ja väljunud loomulikust olekust. Killustununa eraldi riikideks, seistes vastamisi omavahelise sôja ohuga, mis esialgset koloniseerimist tublisti segas, oleks inimkond vôib-olla teiste rahvaste kujul hääbunud. Liiati oli käibel mitmeid toetajaskonda omavaid vôltsteooriaid - ühel planeedil elamist peeti loomulikuks ja isegi kolonistidele omas planeedisüsteemis vaadati halvustavalt; Maa probleeme loodeti lahendada range sündivuse piiramise, isegi teaduse ja tehnika arengu range reglementeerimisega/.../ Inimkond tunnetas oma missiooni Galaktikas. Toetudes nendesamadele pôlatud teadusele ja tehnikale, alustasid ülerahvastatud ja ohtliku saastumise piirini jôudnud Maa elanikud väljarändu kosmosesse. Tolleaegne hüperruumitehnoloogia ei erinenud pôhimôtteliselt kaasaegsest. Kuid esimestel kolonistidel polnud kasutada kaasaegseid kaarte ja nii olid nad sunnitud leppima planeetidega, milleni nad suutsid jôuda. Tehisliku keskkonna loomise kogemused pärinesid juba Marsi koloniseerimise ajast ja nii tekkiski Maa Föderatsioon - esialgu vaid kitsa ribana, mis märkis hüperruumilaevade teed Galaktika keskme poole. Kuid järk-järgult avastati ka planeete, mille keskkond kas koheselt vôi pärast kohandamist sobis inimestele ka loomuliku keskkonnaga elamiseks./.../ Maa Föderatsiooni kolonistid kuulusid rahvustesse /vt. Maa ajalugu/, kuid siiski mitte täies Maa rahvaste esindatuses. Esialgsed kolooniad, kuigi ühendatud lepingute järgi, mis kosmose hôivamiseks Maa riikide vahel sôlmiti, esindasid veel riike, mille kodanikud kolonistid olid. NB! Kolonistid ei kasutanud Galaktika standartkeelt, nagu on küllaltki levinud eksiarvamus, vaid meie praegust emakeelt, mis kujunes ühendkeeleks juba Maal infokeelena /vt. Maa ajalugu/. Galaktika Standardkeele töötasid MF spetsialistid välja hiljem, kokkupuudete tulemusena teiste humanoidsete rassidega. Kolonistid suhtlesid baasides sageli oma tolleaegses emakeeles, kuid juba kolmas-neljas pôlvkond valdas seda harilikult vähe. Kuni 2212 aastani jäi Maa Föderatsiooni keskuseks planeet Maa. Tôsi küll, juba pärast viiekümneaastast ekspansiooni ei ôigustanud planeet keskuse nimetust, esialgu tänu suhtelisele kaugusele; tolleaegne mitte just täpne HR- tehnika ei vôimaldanud pikemaid reise sooritada ühe "hüppega", mis raskendas tunduvalt Maaga aktiivsemat läbikäimist. Liiati olid Maa mineraaliressursid suhteliselt ammendunud ja igasugune tootmine tänu mitmetele piirangutele raske. Juba 2192. aastal avastasid Wilk ja Limmer oma ekspeditsiooniga asendilt ja kliimalt igati sobiva planeedi, mille ristisid Paradise'ks sealse lopsaka taimestiku ja praktiliselt hingatava ôhu tôttu. Planeet koloniseeriti kiiresti, seda suures osas Maa elanikkonna arvelt, kelle isegi konservatiivsemat osa planeet rahuldas. Aastal 2212 otsustati Maa Föderatsiooni keskus üle tuua Paradise'le ning ühtlasi nimetada planeet ümber Keskplaneediks. Aastani 2343 omas Maa siiski juhtplaneedi staatust esimestele kolooniatele, mis asusid päikesesüsteemi vahetus läheduses. Selle ajani säilis teatud tinglik vahetegemine Maa ja Maa Föderatsiooni vahel, kusjuures viimast loeti ekspansiooni alguses esimese allüksuseks ja olid määratud isegi nendevahelised geograafilised piirid. Kuni aastani 2343 oli Keskplaneet Maa Föderatsiooni keskus ja Maa juriidiliselt ikka veel Päikesesüsteemi ja lähemate kolooniate keskus. Samuti kehtis formaalselt aastani 2343 Maa jagunemine riikideks ja kolooniate jaotamine riikliku kuuluvuse järgi, kuigi kolonistidel reeglina puudus muu kui MF kodakondsus ja nad kônelesid üht keelt. Kolooniate ühinemist Maa Föderatsiooniks kiirendas tunduvalt välisoht. Inimkonnale vaenulikud tsivilisatsioonid Galaktikas, kes esialgu suhtusid maalastesse ükskôikselt, hakkasid edasise ekspansiooni käigus järjest enam väljendama oma ebasôbralikku suhtumist noorde rassi. Kuigi senine lepingutega ette nähtud koostöö oli jäänud suhteliseks, hakkasid erinevate riikide kolonistid peagi taipama, et inimkonna killustatus on vaid vaheepisood. Siiski tuleb silmas pidada, et just tänu inimkonna killustatusele riikideks olid maalased hästi relvastatud ja vôimelised end edukalt kaitsma, kui vaenulikud tsivilisatsioonid lôpuks ühendatud jôududega ründasid. 23. sajandi alguses sagenesid kolooniate relvakonfliktid Galaktika tsivilisatsioonidega. Aastal 2343. kuulutasidki Maa Föderatsioonis viibivad saadikud ametlikult sôja, kui MF esindajad olid läbirääkimistel järsult keeldunud nende esitatud piiranguid ja nôudmisi täitmast. Vôib vaid kujutleda, millist julgust nôudis maalastelt see otsustav samm! /.../ Pärast otsustavat lahingut 2344. aastal vôis MF üle minna kaitsepositsioonidelt rünnakule. Pärast kaheaastast lahingutegevust, mis nôudis Maa Föderatsioonilt juba vähem kaotusi inimestena ja tehnikana, nôustusid vaenulikud tsivilisatsioonid sôda lôpetama. Saabus pikaajaline rahuperiood. Sôjatingimuste tôttu oli Maa Föderatsiooni sisepoliitikas toimunud paratamatu demokraatia kitsendamine. Mis aga oli loomulik ähvardava ohu korral, muutus järk- järgult liialduseks saabunud rahu tingimustes. Kui üles kasvasid pôlvkonnad, kes sôjast ise polnud osa vôtnud, suurenes järjest rahulolematus Maa Föderatsiooni seadusliku korraga. Pealegi luges Maa Föderatsiooni konservatiivne juhtkond valimatult vaenlasteks kôiki vôôrplaneetlasi, kellest osadega koostöö vajadust olid ärksamad pead juba ammu märganud. Kuna Maa Föderatsiooni sisepoliitika oli küllaltki jäik, asusid teisitimôtlejad looma niinimetatud Sôltumatuid kolooniaid. Mitmed neist ehitati üles demokraatia printsiipide järgi ja pärast Harma lahingut ja muudatusi MF sisepoliitikas avaldasid nende juhid soovi uuesti föderatsiooni astuda. Paraku leidus ka mitmeid, kes nägid tekkinud situatsioonis vôimalust poliitiliseks avantürismiks ja seaduslikkuse täielikuks eiramiseks. Ka nemad nimetasid end "sôltumatuteks", kuid tegelesid revanshi ihkavate maalastevaenulike tsivilisatsioonide ilmsel mahitusel MF kolooniate röövimisega ja ohustasid kosmoselende. 24.. aastal moodustasid erinevad MF poliitikaga rahulolematud Galaktika rühmitused liidu, mida nimetati Sôltumatuks Föderatsiooniks. Kui suurem osa Sôltumatu Föderatsiooni programmist oli tegelikult môistetav ja pôhjustatud vastuseisust Maa Föderatsiooni imperialistlikule poliitikale, seati siiski ka nähtavalt revanshistlikke eesmärke, mida esindasid SF koosseisus maalastevaenulikud tsivilisatsioonid ja maalastena identiteedi kaotanud MF- päritolu grupeeringud. Maa Föderatsioon, kindel oma jôus ja soovimata näha imperiaalsuse jôudmist kriisini, ei tunnistanud Sôltumatut Föderatsiooni üldse partnerina. Loogilise jätkuna sündmustele algas aastal 24.. pikaajaline sôda MF ja SF vahel. Kuid siin sôdisid juba maalased maalaste vastu ja MF poolt loodetud kiire vôit jäi saabumata. Vahemikus 24.. kuni 27.. toimus küll mitmeid lahinguid sôdivate poolte vahel, kuid otsustavat ülekaalu ei andnud need kummalegi. Nii vôib näidetena tuua/.../ Tegelikult ei peetud 24.. kuni 27.. sôda kaugeltki mitte selle harjunud môistes. Pärast esimesi ägedaid lahinguid tekkis teatuid tasakaal, mille käigus Maa Föderatsioon läks kompromissile. Aja käigus sôlmiti arvukalt vaherahusid, lepiti kokku sôjapidamise seaduslikkuses, vältimaks eelmise sôja kohati esinenud tsiviilisikute vastaseid rünnakuid. Kompromissi pôhjustas môlemapoolne tunnetus, et ülekaalu pole veel saavutatud, samuti oli maalastel nii ühes kui teises leeris soov koloniseerimist jätkata. Hoolimata sellest, et 25. sajandi teine pool ja praktiliselt terve 26. sajand möödusid suuremate kokkupôrgeteta, oli môlemale sôdivale poolele selge, et rahu on ajutine. 26. sajandi lôpus hakkasid sisemised vastuolud Maa Föderatsioonis esile kerkima uue hooga, eriti tänu sellele, et varem suhteliselt sidumata kolooniatest koosnev MF oli selleks ajaks kujunenud ühtseks riigiks. Kui endiste kolooniate sidemete tihenemine môjus igati positiivselt riigi ja üksikute planeetide arengule, siis sisepoliitiline konservatiivsus ja keskuse imperialistlik suhtumine nii oma- kui ka vôôrplaneetidesse pôhjustas kasvavat rahulolematust, kuna impeeriumi kontroll kohtadel tugevnes. Et MF sôjaline potentsiaal oli samuti tunduvalt kasvanud, otsustas MF juhtkond aktiviseerida sôjategevust SF vastu, mis pidi nende arvamuse kohaselt tôstma MF-laste poliitilist teadlikkust. Tôepoolest, MF saavutas esialgu SF vastu tähelepanuväärset edu. Kogu 27. sajandi algus kulges tormilise sôjategevuse tähe all. Peeti järgmised lahingud :/.../ SF-laste vastulöögi tugevust ei osanud MF strateegid ette aimata. Tunda andis armee väsimus pikaajalisest sôjast: sagenesid deserteerumised, puhkes arvukalt mässe MF ääreplaneetidel, viimaseid juhtisid juba kogenud sôjaväelased. Opositsioon Keskplaneedil valmistus vôimu haarama relvajôul, kui see vajalikuks osutuks. Selline oli olukord MF-s enne Harma lahingut. NB! Harma lahingu nimetus ei tulene kohanimest, vaid projekti "Harmageedon" nimetusest. Samuti ei tohi segi ajada projektiga "Harmageedon" seda, mis tegelikult lahingu käigus toimus. MF strateegide hulgas olid 272. aastaks ülekaalu saavutanud need, kes pooldasid ühe ulatusliku lahinguga lôpu tegemist SF sôjalisele vôimsusele, hävitades selle laevastiku olulise osa. Sellise operatsiooni teostamiseks koostatigi projekt "Harmageedon", mis eeldas konflikti kergesti ligipääsetava (laiade ja arvukate HR koridoridega) planeedisüsteemi pärast. Aastal 272. tekkiski selleks vôimalus Ollese planeedisüsteemi lähedal./.../ Lahingu käik näitas veenvalt, et strateegid eksisid. Nagu hilisemad andmed näitasid, osales lahingus tôepoolest ligi 3/4 MF laevastikust ja vähemalt sama suur hulk SF laevastikust. Ent lahing kulges suurel määral vastavalt juhuslikkusele. Kuigi MF-i tuleb lugeda Harma lahingu vôitjaks, kaotas riik tohutult sôjalises potentsiaalis ja, ehkki SF kandis kokkuvôttes suuremaid kaotusi, ei saa seda lugeda strateegide, vaid MF sôdurite ja ohvitseride vapruse teeneks. Samuti kahjustas lahing koloniseerimispotentsiaali ning loendamatu on moraalne hoop, mille andsid imperialistid oma sôduritele, saates nad sedavôrd môttetusse surma. Maa Föderatsiooni juhtide konservatiivsus ja impeeriumimeelsus, valmisolek tuua igasuguseid ohvreid oma läbikukkunud poliitika jätkamiseks ja täielik mittevastavus ajastu nôuetele paljastusid lôplikult ka iga lihtsôduri ees. Veel enne, kui lahingu kangelased tagasi pöördusid, haaras relvastatud opositsioon stiihilise verevalamise vältimiseks Keskplaneedil vôimu, arreteeris enamiku valitsuse liikmetest ja asus moodustama uut, demokraatlikku rahvavalitsust. Enamik MF-i tagasisaabunud veteranidest tervitas uue valitsuse reforme ja asus nende teostamisel kaasa lööma. Valdav enamus lepinguid, mis sôlmiti pärast demokraatlikku riigipööret, on jôus senini. Meie partnerid on aru saanud pöördest Maa Föderatsiooni poliitikas ja selle igati heaks kiitnud. Isegi meie ägedamad poliitilised vastased on sunnitud tunnistama, et MF on ilmutanud head tahet, hoolimata sellest, et Galaktikas pole pärast Sôltumatu Föderatsiooni lagunemist enam sôjalist jôudu, mis meid sunniks oma välispoliitikat korrigeerima. Sôltumatu Föderatsioon, kaotanud oluliselt relvajôududes, lagunes aastal 272. mitte niivôrd sôjalise nôrkuse, kui selle tôttu, et Maa Föderatsioonis toimunud muutused rahuldasid enamikke SF programmi punkte. Loomulikult ei saanud selline asjade käik rahuldada revanshistlikke elemente ja seadusetust oma eesmärgiks seadvaid MF-päritoluga inimesi. Ennekôike viimase kategooria vaenutegevuse tôkestamiseks eksisteerib küll juba Impeeriumi lôpuaastail loodud, aga hoolikalt reformitud Maa Föderatsiooni Välisministeeriumi Eriosakond. Maa Föderatsiooni rahupoliitikat kinnitab ka fakt, et aastast 272. pole Maa Föderatsioonil kasutusel ühtset sôjalaevastikku. Mônest sôjalaevast koosnevad Patrullid, ette nähtud ennekôike MF kolooniate ja liiduplaneetide kaitseks, ei kujuta endast aktiivset sekkumisvahendit suveräänsete riikide sisepoliitikasse. Isikutest. Maa Föderatsiooni reformide läbiviimiseks andis vôimaluse küll rahva arusaamine nende vajalikkusest, kuid siiski väärivad mainimist mitmed inimesed tolleaegsest opositsioonist ja üleminekuvalitsusest. /.../egide hulgas olid 272. aastaks ülekaalu saavutanud need, kes pooldasid €v…r'CoMe‡Ėž ŋ@QķĘ[› ĘĨXĨāĨĘĨ0g€“pčŒßg.šGō[3¯Rh¤4 §‡RhG\ā §HG\Á@€ƒi…˙˙Ī˙˙˙˙˙˙R˙˙œ˙˙æ˙˙ũ˙˙G˙˙‘˙˙Û˙˙÷˙˙A˙˙‹˙˙Õ˙˙˙˙<đi˙˙ŗ˙˙ũ˙˙G˙˙‘˙˙Û˙˙%˙˙o˙˙š˙˙˙˙)˙˙s˙˙Ŋ˙˙˙˙4˙˙~˙˙Č˙˙ ˙˙\ ˙˙Ļ ˙˙Ļ đ ˙˙: ˙˙„ ˙˙Î ˙˙ ˙˙_ ˙˙Š ˙˙ķ ˙˙= ˙˙‡ ˙˙Ņ ˙˙ ˙˙e ˙˙¯ ˙˙ų ˙˙C˙˙˙˙ˇ˙˙˙˙K˙˙K•˙˙ß˙˙)˙˙s˙˙Ŋ˙˙˙˙Q˙˙›˙˙å˙˙/˙˙y˙˙Ã˙˙ ˙˙I˙˙“˙˙Ũ˙˙'˙˙q˙˙ģ˙˙˙˙O˙˙™˙˙ã˙˙-˙˙w˙˙¯˙˙ų˙˙C˙˙˙˙×˙˙!˙˙k˙˙ĩ˙˙˙˙˙I˙˙“˙˙Ũ˙˙˙˙R˙˙œ˙˙œæ˙˙0˙˙w˙˙Á˙˙į˙˙1˙˙{˙˙Å˙˙˙˙Y˙˙s˙˙Ŋ˙˙˙˙Q˙˙›˙˙å˙˙/˙˙y˙˙Ã˙˙ ˙˙ ) ˙˙s ˙˙Ŋ ˙˙!˙˙Q!˙˙›!˙˙ž!˙˙"˙˙R"˙˙œ"˙˙æ"˙˙0#˙˙o#˙˙š#˙˙$˙˙M$˙˙—$˙˙á$˙˙+%˙˙u%˙˙u%ŋ%˙˙ã%˙˙-&˙˙w&˙˙Á&˙˙ '˙˙U'˙˙‹'˙˙Õ'˙˙(˙˙Y(˙˙Ŗ(˙˙í(˙˙7)˙˙)˙˙Ë)˙˙*˙˙_*˙˙Š*˙˙ķ*˙˙ķ*=+˙˙‡+˙˙Ņ+˙˙ę+˙˙4,˙˙~,˙˙Č,˙˙-˙˙\-˙˙Ļ-˙˙đ-˙˙:.˙˙„.˙˙Î.˙˙/˙˙b/˙˙Ŧ/˙˙ö/˙˙-0˙˙w0˙˙w0Á0˙˙ 1˙˙U1˙˙Ÿ1˙˙é1˙˙2˙˙b2˙˙Ŧ2˙˙ö2˙˙ 3˙˙U3˙˙Ÿ3˙˙é3˙˙34˙˙}4˙˙Į4˙˙5˙˙M5˙˙—5˙˙á5˙˙á5+6˙˙u6˙˙ŋ6˙˙ 7˙˙S7˙˙7˙˙į7˙˙18˙˙t8˙˙ž8˙˙9˙˙R9˙˙œ9˙˙æ9˙˙0:˙˙z:˙˙Ä:˙˙;˙˙T;˙˙ž;˙˙ž;č;˙˙2<˙˙|<˙˙Æ<˙˙=˙˙Z=˙˙–=˙˙ā=˙˙*>˙˙t>˙˙ž>˙˙?˙˙R?˙˙œ?˙˙æ?˙˙0@˙˙j@˙˙´@˙˙ū@˙˙HA˙˙HA’A˙˙ÜA˙˙B˙˙ZB˙˙¤B˙˙îB˙˙)C˙˙ā=˙˙*>˙˙t>˙˙ž>˙˙?˙˙R?˙˙œ?˙˙æ?˙˙0@˙˙j@˙˙´@˙˙ū@˙˙HA˙˙fÂA€.˙˙ ‚6p 8Š=Đ8x'aabunud veteranidest t§B€J¨B˙˙˙˙˙ valitsuse reforme ja asus nende teostamisel kaasa lööma. Valdav enamus lepingui å °Ų'a5 demokraatlikku riigipööret, on jôus senini. Meie partnerid on aru saanu ArialTimes New Romaniitikas ja selle igati heaks kiitnud. Isegi meie ägedamad poliitilised